Mängu autoritest

Andrus Kivirähk on võtnud eesti müüdid ja need omal moel Ussisõnade raamatus ümber jutustanud. Ussisõnade oskamine ei tähenda ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab raamatu peategelane Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitluses maailma mõistliku tajumise üle – ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab, mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet – viimane mees, kes teadis ussisõnu.

Kivirähk on Eesti nüüdisaegse kirjanduse menukaim autor, kelle kümnetuhandelistes tiraažides ja mitmetes kordustrükkides ilmuvad raamatud troonivad müügiedetabelite tipus. Kivirähki tekstid on ürgnaljakad, ning seda ongi esmavaatlusel peetud tema laiema populaarsuse aluseks, kuid need tegelevad ometi ka sügavate eksistensiaalsete küsimustega eestlaste eneseksjäämise, püsimise ja kestmise kohta.

Asko Künnap on luuletaja ja reklaamionu. Koos Priit Isokiga peab ta Raketi-nimelist reklaamibutiiki, millest laiem avalikkus on ehk kuulnud läbi kampaania “Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju”. Ettevõtmine kasvas üldrahvalikuks diskussiooniks ja kulmineerus samanimelise tarbimiskriitilise lauamänguga.

“Mul oli raske lapsepõlv ja malmist mänguasjad,” on Askot kuuldud kurtvat. Tegelikult ta valetab. Lapsepõlv oli helgemast helgem ja mänguasjad, eelkõige lauamängud valmistas ta endale ise. Paha viga lauamänge joonistada on jäänud külge siiani. Värskeim nikerdis “Mees, kes teadis ussisõnu” sündis lapse kantseldamise kõrvalt Julia Maria Künnapiga ideid ping-pongitades ja lihviti toimivaks sõjahundiks koostöös Andrus Kivirähkiga.

Asko ja Priidu mängukirjastus Revaler on valmis nuputanud, kujundanud ja üllitanud terve sületäie lauamänge. Tuntuim neist on Farlander, mida müüakse üle Skandinaavia, ja mis kandideeris nii Soomes kui Rootsis ka Aasta Mängu tiitlile. Eestis teatakse Revaleri mängudest eelkõige “Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju” ja jubedat seltskonnamängu “Hundimäng”.